Aja jooksul kaotab isegi kauneim nahk oma elastsuse, muutub õhemaks ja kuivaks. Ka liiga palju päikest muudab naha kiiremini vanemaks. Noor nahk on piisavalt paks, elastne ja varustatud rasvkoega naha all. Vanuse kasvades kõik nahakihid lõtvuvad ja muutuvad õhemaks. Nahk uueneb seda aeglasemalt, mida vanemaks inimene saab. Kui on antud probleemne nahk, siis tuleb sellega rohkem tegelda.

Igasuguse nahahoolduse tähtsaim reegel on, et nahka ei tohi liigselt kuivatada. Nahk vajab rohket niisutamist. Isegi rasune nahk, millel on küll vähem kortse, näeb niisutamata välja närtsinud, ebaühtlane ja elutu. Just nahapinna kuivus põhjustab naha pindmise kihi lõtvust ja miimiliste kortsude tekkimist. Naha niisutamine algab naha korralikust puhastamisest nii hommikul kui õhtul. Aegajalt on vaja nahale teha ka süvapuhastust ja anda puhkust. Naha välimust parandab puhta vee joomine ja mitmekülgne vitamiinirikas toit. Ka taimeteede joomine on abiks.

Liiga palju nahka pesta pole hea, eriti seebiga. Liiga usin pesemine ja liiga palju keemiat kahjustavad nahka. Pesemiseks sobib kõige paremini toasoe pehme vesi, mis eemaldab nahale kogunenud mustuse, rasu, higi ja surnud naharakud. Pärast on kasulik külma veega end värskendada, mis soodustab naha talitlust ja ahendab poore. Karedale veele võib lisada 1 tl soodat. Seepidest sobivad vaid neutraalsed, rasvarikkad ja naturaalsed seebid. Liiga sage kokkupuude vee ja seebiga kuivatab ning ärritab nahka, põhjustab sügelust ja nahaprobleeme. Kui nahk on ülitundlik, siis pole mõistlik kasutada rohkelt vanniõlisid või liigselt keemiat. Isegi ravimtaimeekstraktide puhul peaks jälgima, mis sobib ja mis mitte.

Hommikune jahe dušš värskendab ja sulgeb poore. Ka pärast merevees või spaas ujumist peaks duði all üle loputama. Naha ainevahetuse parandamiseks on hea nahka hõõruda ringjate liigutustega kas peopesa, kareda räti või pehme harjaga. Pärast pesemist võib lasta nahal kuivada aeglaselt (v.a. varbavahed). Pärast veeprotseduure on vaja nahka “toita” niisutava kreemiga, sobib ka beebiõli. Alati tuleks hoolikalt uurida, mida kreemid tegelikult sisaldavad, et vältida nende kahjulikku mõju (näiteks barabeene). Suurem osa tualettseepe kuulub neutraalsete hulka, siiski vabaneb ka nendega pesemisel leelist. Rasvarikaste seepide koostisesse kuulub rasvaineid, boorhapet, glütseriini, spermatseeti, toitekreemi jt. mis neutraliseerivad leelise. Rasvarikkad ja naturaalsed seebid ei sisalda palju lõhnaaineid. Antibakteriaalsed seebid tuleks välistada, sest need võtavad ära naha loomuliku kaitsevõime.

Naha tervisele on väga kasulik saun. Saunamõnusid tuleks nautida rahus, mitte kiirustades. Selleks peaks varuma vähemalt paar tundi. Saunalaval tuleks higistada täiesti alasti. Enne saunalavale minekut pestakse end duši all hoolega puhtaks, seejärel kuivatatakse, sest kuiv nahk higistab paremini. Vilunud saunaskäijad käivad saunas laval higistamas mitmeid kordi, aga piisab ka ühest korrast. Saunalaval olemise optimaalne aeg on 10-20 min ja nahale mõjub hästi ka vihtlemine. Saunasviibimisel on otsustav alati enesetunne. Saunas ei tohi liiga kiiresti ja järsult püsti tõusta, sest vereringe käitub teisiti kui tavaolukorras ja vesi joomiseks peaks olema alati käepärast. Madala vererõhu korral peaks harjutama enne kuumade jalavannidega. Nahale mõjuvad hästi ka vahelduvad kuuma-külma protseduurid. Peale põhjalikku mahajahtumist on vaja soojalt riietuda. Lisaks veeprotseduuridele on naha tervisele vajalik korralik uni. Magada tuleks hästi õhutatud jahedas toas ja mitte kõhuli ega liiga kõrge padjaga. Nahale mõjub hästi ka päike, kui sellega üle ei doseerita. Päikesekiirguse kasulik mõju on seotud D-vitamiini sünteesiga, selleks ei pea pikki tunde päevitama ega nahka põletama. Piisab vaid poolest tunnist päikese käes olemisest.

Ajaloost on teada erinevaid looduslikke iluravivõtteid, nagu näiteks piimavannid. Närtsinud naha saab värskeks ka peterselli abil. Petersellilehed lõigatakse tükkideks ja lisatakse kuum vesi, lastakse keema minna ja kurnatakse. Jahtunud petersellipuder pannakse näole pooleks tunniks ja loputatakse maha leige veega. Peterselliprotseduurid kolm korda nädalas hoiavad naha värskena. Nahka elustab mask, mis valmistatakse meest, munakollasest ja apelsinist. Soojendatakse veevannis 3 sl mett ja poole apelsini mahl, kuni mesi on vedel. Siis lisatakse munakollane. Segatakse ja kantakse näole ning kaelale. Kahekümne minuti pärast eemaldatakse ja pestakse nägu leige veega. Mee võib asendada ka hapukoorega: 1 tl riivitud apelsinikoort segada tl hapukoore ja 1 tl munakollasega. Hoitakse 20 minutit näol ja kaelal ning puhastatakse nahk niiske vatitampooniga. Paar korda nädalas võib nii nahka toita. Nahale võib maske teha kõigest, mis aias või looduses kasvab. Kõik, mis kõlbab süüa, kõlbab ka nahale toitmiseks määrida.

Silmaaluseid turseid aitab vähendada hommikul külma veega loputamine, kasutada võib ka jahedat kummeliteed. Võib teha ka teepakikestega kompresse. Teepakid asetatakse pärast veest väljavõtmist külma ja siis kahekümneks minutiks silmadele. Kompresse võib silmadele teha ka toore riivitud kartuli või kurgiviiludega. Ripsmetuðist võib silmi puhastada oliivõli või vaseliiniga. Huuli on hea enne magamaminekut määrida vedela meega, pehme harjakesega masseerimine muudab huuled pehmemaks. Huuleläikenagi saab kasutada tavalist vaseliini.

Naha välimust mõjutab toitumine ja piisav veejoomine. Seespidine nahahooldus on isegi olulisem välispidisest. Eriti hea mõjuga on nahale banaanid, söögipeet, porgand, seller, jõhvikad, apelsinid, ananass, maasikad, viinamarjad, sidrunid, melonid. Janu kustutamisel on naha tervisele kõige parem puhas vesi, millele maitse parandamiseks võib lisada mündi lehti, kurgiviile, jõhvikaid, pohli, sidruniviile vm.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.